MA TEADSIN, ET MISKIT ON TULEKUL

Inimesed- veidrad ja kummalised olendid, ometi on nad loodud meile perfektseteks orjadeks. Kuigi ma ei tea, milline ülemus laseb oma orjadel otsustada oma elukoha üle kuid las ta jääb. Igal ühel on oma valitsemis nipid ja nii ka minul. Ülemusena olen ma pigem selline kõrvaltvaata ja suunaja rollis, siis on alluvad õnnelikud ja arvavad, et ma nende arvamust tõsiselt võtan. Arvaku nad aga edasi.

Tegelikult tahtsin ma aga hoopis rääkida oma suurest elumuutusest, sellest kuidas minust sai suurim maadevalitseja terves külas, uhke ja auline pealik, nõrgukeste toitja ja lehmakoerakasvataja. Kõik algas 2018 aasta aprillikuus kui minu alluvad seletamatul põhjusel kadusid. Olin päevi üksinda oma valduses- korteris, käidi mulle vaid süüa, juua ja liiva vahetamas. Kauemaks keegi ei jäänud. Hakkasin juba vihaseks muutuma kuna alatu on oma kuningat, oma juhti niimoodi solvata! Suure protesti märgiks sittusin täis oma alluvate voodi. Nagu ma ütlesin- igal ühel on omad nipid ja minul omad. See töötas! Alluvad jäid taas koju ja olid truumad kui eales varem. Siiski hakkas mu sees pitsitama kahtluseuss, kui nad pidevalt mulle otsa vaatasid ja küsisid:,,Noh, Triibu, kas hakkame maakateks?”

Õige peremees aga hoiab oma alluvaid- mis sest, et vahel veidi totakaid- kui kullatükke.

Saame tuttavaks, see olen Mina, Kaslase Peatoimetaja Triibu ehk Mina.

Pööritasin selle peale oma kauneid rohelisi silmi ja ei osanud midagi kosta. Täiesti lolliks läinud, mis maa kassidest nad räägivad. Mina olen KASS, nemad on INIMESED, mis kassideks nemad tahavad saada, omal pole ei kasukat ega saba. Suured on nad kah ja nurruda ei oska. Sööge seeni, mina ei saa vahel neist orjadest aru, kammivad end täiesti segi ja siis kujutavad ette, et nemad hakkavad maaKASSIDEKS. Arulage. Õige peremees aga hoiab oma alluvaid- mis sest, et vahel veidi totakaid- kui kullatükke. Nii lasingi ma selle jutu oma ühest kaunist kõrvast sisse ja teisest välja. Sellega aga nende hullused ei lõppenud.

Eriti imelikuks kiskus asi siis, kui orjad hakkasid korteris olevat sisustust lammutama. Kõik asjad pakiti kokku, saate aru, ma olen ikkagi tark, Tallinna Kass, mind nii lihtsalt ära ei peta. Lisaks pakkisid nad kokku Pupu!!! Saate aru?!? PUPU!!! Olin selle peale täiesti paanikas, ,,SEE ON KÕIGI KASSIÕIGUSTE VASTANE, MIDA TE TEETE VANAD TOHMANID, KESSE PAKIB KOKOKKU NNNNIII PUUUPPUUU”, kisasin täiest kõrist. See oli kole, ma ei saanud mitu päeva korralikult sõba silmale. Nüüd on see maailma lõpp siis käes, mõtlesin, Pupu on kokku pakitud, järgmisena läheb liivakast ja siis toidukausid. Orjad on ikka täiesti segi.

”Nüüd on käes, maailmalõpp on saabunud, valmistuge hävinguks!!!”, kisasin ma oma kamraadidele.

Tagaplaanil Pupu- minu ronimispuu

Seda, mis järgmisena juhtus ma ei suuda ma siia maani rahulikult rääkida. See algas kolmanda juuni hommikul. Orjad sõidutasid maja ette mingi koleda müriseva kasti, mind topiti mu valdustes koos teiste sõpradega mingistesse väiksetesse, plastmastist kastidesse. ”Nüüd on käes, maailmalõpp on saabunud, valmistuge hävinguks!!!”, kisasin ma oma kamraadidele. Seejärel tõsteti mind sinna suurde mürisevasse kasti kus oli sees ka.. ülla-ülla.. PUPU! ja löödi uks kinni…

Siin ja edaspidi saavad sõna kass Triibu ja tema kamraadid. Triibu on Tallinnast pärit, suvel maale tallu kolinud suur Alfa-Kass. Triibu jutustab teile oma läbielamistest oma talus ja oma suurtest maailmavallutusplaanidest..

1 thought on “MA TEADSIN, ET MISKIT ON TULEKUL

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *